Aja jooksul olen Aafrikas harjunud eestlase jaoks kummaliste asjadega. Enam ei pane tähelegi, kui täiskasvanud meesterahvas keset linna urineerib. Ei märka ka seda kui keegi hõreda põõsa taga roojab. Kohalike jaoks on see nii tavaline nähtus, et keegi vist ei üllatuks kui ka üks valge mees käituks samamoodi. Küsisin ühe aafriklase käest, et miks inimesed WC-d ei kasuta, siis vastuseks sain: ”Meile meeldib asja naturaalselt ajada.”
Kuna keegi avalikke käimlaid ei hoolda, siis nende kasutamine on niivõrd ebamugav, et mugavam on seda kõigi nähes teha. Mõni aeg tagasi sain Etioopias oma elu kõige jubedaima WC elamuse. Käimla, mida külastasin oli Addis Ababa saviliiv kattega staadioni valduses. Pealtnäha ilus hoone, aga sisse astudes avanes tülgastav vaatepilt – suur põrand oli täies ulatuses kaetud roojaga. Ma ei imesta kui mõni hunnik võis olla juba aasta vanune.
Addis Ababa saviliiv kattega staadion

 

Pealt kullakarvaline

Seest siiru-viiruline

 

 

Tundub, et mida vaesem on ühiskond, seda rohkem esineb ka eelpool mainitud probleeme. Ka Eesti ühiskond on selle perioodi läbi elanud. Eestis on avalikus kohas urineerimine ja roojamine seadusega keelatud. Kuid siiski leidub ka Eestis veel hooldamata ja halvas seisukorras käimlaid.