Ameeriklased on avalikus ruumis küllaltki vahetud, jagavad võimalusel kommentaaregi, spordifänne jagub küllaga. Treeningutel saame palju tähelepanu. Eliitjooksjate kehaehitus, kehakeel ning liikumiskiirus äratavad omajagu tähelepanu.
Üks naljakamaid seikasid meenub aastast 2015, kui viibisin jooksja Allar Lambiga Colorado toidupoes King Soopers. Külmtoidu leti juures pöördus eakam naisterahvas Allari poole ning kommenteeris: “You look like a little Putin!” Allar kohmetus ja ei osanudki midagi vastu õelda, ei teadnud kas see oli kompliment või kriitika. Tagantjärgi hakkasin mõtlema, et tal võis mingi nurgaalt vaadatuna õiguski olla.
Üks krõbedam hetk oli hiljaaegu Colorado Springsi Memorial pargis. Kahekilomeetrisel jooksuringil kihutasime Solomoniga nii kiiresti, et jalgratturidki jäid jalgu, rääkimata koeraga jalutajatest ning muidu sörkijatest. Hetkel, kui mõõdusime hästi riietatud ja küllaltki heas vormis Mehiko juurtega noormehest, hüüdis ta meile midagi, millest ma aru ei saanud. Arvasin, et tahab meiega kaasa joosta. Viitasin käega, et tulgu järgi. Seda ta tegigi, kuid küllaltki häälekalt. Kuna tempo oli kiire, siis kõigest aru ei saanudki. Kui selgus, et ta tahtis pahandust, siis paarisaja meetriga jooksime mehe sõnatuks.
Üks eriskummaline pöördumine oli pärast viimase Colorado laagri tugevat treeningut Denveris Washington pargis, taastaval sörkjooksul. Jooksin koos Solomoniga kergliiklusteel, mis lookles paralleelselt autoteega. Sõiduteel liiklev mootorrattur võttis hoo maha ja küsis: “Mis sinu 800 m isiklik rekord on?” Selgus, et tegu oli kunagise jooksjaga, kellega oleme jooksnud täpselt sama kiiresti, ehk 1.52. Komplimendid ja info vahetatud, keeras mees gaasi ja läinud ta oligi. Meie aga liikusime oma kondiaurul edasi. Ja liigume veel…
Aastaid olen Colorado Springsi hommikustel jooksudel näinud vanaprouat Monument Valley tervisepargis möödumas, kes armastas möödujaid tervitada: “God bless!” See oli absoluutselt tema igakordne tervitus kõigile möödujatele. Lahket tervitust saatis tema rõõmus naeratus. Olen mõelnud, et mis oleks kui selle tervituse üle võtaks ja Eestis omakeelset versiooni kasutama hakkaks. Kas julgeks? Tahaks?
Tugevamatel treeningutel ei ole võimet väga kommentaare vastu õelda või rasketele küsimustele vastata. Viimasel tempojooksul Denveris jooksin nii kiiresti, et kergliikuril mööduja hõikas meile: “You are running 11 miles per hour!” Ei teagi, kuidas ta seda mõõtis, aga tal võis tuline õigus olla.
Vahel tulevad inimesed treeningjärgselt juttu ajama ning oma muljeid jagama. Vahel jutustavad uudishimulikumad treenerigagi. Kuulajale lisab põnevust teadmine, et tegemist on olümpiatasemel jooksjatega. Kokkuvõttes kõigil tore!
TÄNAN KÕIKI ABILISI SELLEL SUUREPÄRASEL TEEKONNAL!
Nimeliselt mainin ära minu praegused meeskonnaliikmed:
Treener Mark Misch
Abitreener ja mänedžer Harry Lemberg
Mänedžer Charles Paanakker
Vaimulik mentor Brad Bartz ja Nick Schuetze
Massöör Peeter Nigol
Spordiarstid Agnes Mägi ja Mihkel Mardna
Abikaasa Maili koos lastega