Kui esimest korda siinkandis 2016. aastal jooksin, siis olin alles algaja maratoonar. Sellel aastal võistlesin Sevillas juba viiendat korda. Aastatega on linn muutunud tuttavamaks, sellel korral sain päris hästi aru, millises linnaosas viibin. Seda tänu maratonieelsele kahele nädalale.
Grupp, milles liikusin distantsi esimeses pooles 2.09 graafikus.
Kaheksa aasta jooksul on võistlus palju arenenud, seda just eliitjooksjate stardinimekirja silmaspidades. Meeste arvestuses oli nimekirjas kuni 300 eliitjooksjat. Võistlejaid tuli kokku üle kogu maailma. Mitmed riigid korraldasid koondise katsevõistlusi Pariisi olümpiamängudeks. Teleülekannet edastati rohkem kui 200 riigis.
Veebruarikuu on hea aeg maratoniks, siis jääb piisavalt ajavaru ka augustikuiseteks Pariisi olümpiamängude ettevalmistuseks. Harva võib Sevillas veebruari ilmaga alt minna. Rajatrass on pigem tasane ning asfaltkate kiireks maratonietteasteks kõlbulik.
Sevilla maratonitrass kulgeb mööda paljudest ajaloolistest hoonetest, mida tippsjooksjad enamasti ei märka. Taamal Plaza de España.
Võistluseelselt viisin ellu 47 päevase treeninglaagri Keenias, võistlesin kaks nädalat enne maratoni Murcia poolmaratonil ning viibisin 12 võistluseelset päeva Sevillas. Keenia treeninglaagrisse kaasasin kolmeks nädalaks füsioterapeut Allar Lambi. Keenias treenisin koos kohalike jooksjatega, kellest üks oli Tallinna Maratoni võitja Julius Muriuki Wahome. Treeninguid aitas kavandada treener Mark Douglas Misch. Kontaki hoidsin ka abitreener Harry Lembergiga ning võistluskorraldajaid vahendas Charles Paanakker.
Treening Keenia teedel, Nyahururu kandis. Jooksen koos Juliusega, jalgratastel saadavad füsioterapeut Allar Lamp ning Lauri Lõhmus. Kaamerat kasutab Allan Kahar.
Võistlusele tulin küllaltki suurte ootustega, sest treeninglaager kulges ilma suuremate tõrgeteta, viimane võistluseelne pingutus Murcias õnnestus hästi ning energiat tundus organismis jätkuvat. Eesmärgiks seadsin joosta isikliku rekordi lähedase aja. Selleks olnuks vaja joosta kilomeetreid tempoga 3.04 – 3.05. Spordikella andmetel alustasin tempoga alla 3.00 min/km. Esimese kümne kilomeetri vaheaeg oli 30.30, poolmaratoni aeg 65.14. Seega alustasin võistlust planeeritust kiiremini.
Distantsi esimestel kilomeetritel on kõik maratoonarid värsked ning valmis suurepäraseks soorituseks.
Paraku pärast poolmaratoni läbimist tagareie lihased olid niipalju ülepinges, et pidin tempot oluliselt langetama. Korra käis peast läbi ka katkestamise mõte, eriti siis kui oma üürikorteri juurest mööda jooksin. Õnneks otsustasin jooksu jätkata, sest katkestamine toonuks kaasa suurema psühholoogilise trauma, kui lõpuni võitlemine. Seega jätkasin sellises tempos, mis lubas mul võistluse lõpetada ajaga 2.14.50. Selle tulemusega ma oma positsiooni olümpiamängude punktisüsteemis ei parandanud.
Numbriliselt jäin küll kaotajaks, kuid psühholoogiliselt tulin võitjaks!
Tagantjärgi tarkusena saan öelda, et sellise lihaskonditsiooni korral pidanuks oluliselt aeglasemalt alustama. Miks lihased ülepinges olid? Toetudes eelmise aasta Enschede kogemusele, siis need jooksud oli küllaltki 1/1. Sarnane probleem, seega korduv nähtus. Peame vaatama treeninglaagris tehtud tööle adekvaatselt peale ning hindama, mida peaksime võistluseelses treeningetapis muutma.
Tänaseks olen tagasi Keenia treeninglaageris Vol. 28. Eesmärgiks on võistelda uuel maratoni aprillikuus, loodetavasti vigade parandusega.
TÄNAN KÕIKI ABILISI SELLEL SUUREPÄRASEL TEEKONNAL!
Nimeliselt mainin ära minu praegused meeskonnaliikmed:
Treener Mark Misch
Abitreener ja mänedžer Harry Lemberg
Mänedžer Charles Paanakker
Vaimulik mentor Brad Bartz ja Nick Schuetze
Massöör Peeter Nigol
Spordiarstid Agnes Mägi ja Mihkel Mardna
Abikaasa Maili koos lastega
