English version is here.

Doha maailmameistrivõistluste maraton oli minu jaoks hooaja olulisem võistlus. Selleks valmistusin põhjalikult. Lõppetulemus 73 jooksja hulgas 26. koht on hea saavutus ning ajaline tulemus 2.17.38 ületas ootusi kuna õhutemperatuur südaöisel maratonil oli 30 kraadi. Esimeste meeste tulemused näitavad kui hästi suutsid sportlased keerulistes oludes oma võimeid realiseerida. Meeste maraton erines naiste maratonist nagu öö ja päev. Seda eelkõige seetõttu, et meeste stardihetkel oli temperatuur madalam ning õhuniiskus väiksem. Lisaks mehed nägid naiste rasket katsumust ning tegid sellest õigeid järeldusi. Võimalik, et ka korraldajad tegid naiste jooksust järeldusi ning lisasid rajaäärde rohkem jahutavaid veepudeleid.

 

Foto: Tairo Lutter/POSTIMEES

 

Võistluseelsed kuus nädalat veetsin Ameerika Ühendriikides Colorado Springsis, kus viisin läbi mäestikulaagri koos oma treener Mark Mischiga. Colorado õhutemperatuur oli vastavuses Doha omaga, kuid õhuniiskuse näitajad erinesid. Coloradost Dohasse reisisin kõigest 72 tundi enne oma starti. Selline otsus langetati seetõttu et ei peaks Doha ajavahega kohanema, mis tähendas minu jaoks südaöise maratoni asemel pärastlõunast maratoni. Kahel pikal lennureisil kasutasin kõiki neid lahedaid abinõusid, mis stressi vähendaksid: silmaklapid, kõrvaklapid, sinise valguse eest kaitsvad prillid, kompressioonsokid, õli nina ja kurgu niisutamiseks. Dohas elasin oma rütmi, panin hotelli uksele sildi, milles oli kirjas, et tülitada võib alates kell 16.00. Siis kui teised magama läksid, veetsin mina hotellis mõnusalt aega kuni hommikul kella viieni. Siis oli aeg magama minna. Päevavalgust nägin kõigest 2 tundi päevas.

&nb