Eile kogunesid Toompeale tuhanded inimesed, kes avaldasid meelt kooseluseaduse vastu, mida Riigikogu koalitsioonierakonnad plaanivad läbi suruda juba 9. oktoobril.
 |
| Rahvast tuli aina juurde |
Kui Toompeale saabusin, olin meeldivalt üllatunud, et nii palju inimesi oli sinna kogunenud. Kogu plats ning selle ääred olid rahvast täis.
Hingestatud sõnavõtud ei saanud tähelepanelikku meeleavaldajat kuidagi külmaks jätta. Küll aga olin mures helisüsteemi võimekuse pärast, kaugemalolijad võisid sõnumist ilma jääda.
Oli neid, kes pisaraid silmist pühkisid. Küllap oli selleks mõjuv põhjus.
Korraldajate poolt oli lubatud, et üritus on hästi turvatud ning keelatud on diskrimineerivad plakatid. Ei näinud ühtegi tülitsevat või agressiivset inimest, diskrimineeriva alatooniga plakatid kadusid kiiresti rahvahulgast.
 |
| Koht, kus venekeelne ja eestikeelne elanikkond lõimuvad |
Kohal olid ka mõned kooseluseaduse pooldajad. Suure rahvahulga seast ei paistnud nad väga silma. Läksin ühega neist uudishimust vestlema. Küsisin viisakalt, et miks ta siia meeleavaldusele tuli. Tema vastas: “I don’t speak Estonian.“ („Ma ei räägi eesti keelt.“). Selgus, et tegemist on välismaalasega. Kordasin sama küsimust inglise keeles. Tema vastas seepeale, et igal ühel peaksid olema võrdsed õigused. Küsisin omakorda, et mis saab siis pedofiilidest (inimene, kes tunneb seksuaalset tõmmet laste suhtes) või inimestest, kes tunnevad seksuaalset tõmmet loomade suhtes? Tema vastas, et see on libe tee.
Mõni inimene võttis meeleavaldust koguni nii pühendunult, et küpsetas osalenutele kooki ning valmistas võileibu. Ka minu perekond sai nii oma kõhud täidetud.
Õhupalle ja siniroosasid lipukesi jagati kõigile. Plakatit ma ei kandnud, kuna hoidsin käes kaamerat, millega tegin mõned videoülesvõtted, mida on alloleval lingil ka näha.
 |
| Loosungeid ja sümboolikat leidus kõikjal |
Ürituselt koju sõites oli meel rõõmus, sest sisimas teadsin, et üritus läks korda. Pole ju kunagi meeleavaldusel osalenud, tundus hirmutav väljakutse võidelda riigiga, aga tegelikkuses oli see midagi, mis kinnitas, et ma ei ole oma murega üksinda.
 |
| Kohale tuldi ka peredega |
Hiljem internetilehekülgedel vaatasin, mida sellest üritusest meedias räägitakse. Adrenaliin tõusis juba esimese uudise peale. Vale vale otsa. Et kurjale mitte au anda, ei hakka neid valesid üksipulgi paljastama. Ma ei ole poliitikaga oma elus kunagi nii lähedalt kokku puutunud, täna pean tunnistama, et olen olnud liiga sinisilmne. Praeguseks on mul kujunenud seisukoht, et kooseluseaduse läbisurumine on juba otsustatud, vaja on vaid imet, et seda ei juhtuks. Selleks on kasutatud kõiki vahendeid – ajakirjandus, televisioon, raadio. Tõde on valega segatud. Arvamusliidriteks on valitud seadusepooldajad jne. Kus on need inimesed, kes esindavad rahva enamust?
Lepiksin kaotusega, kui rahval oleks võimukandjate ja homoaktivistidega võrdsed tingimused.
Seal, kus sõnad enam ei aita, seal, kus ramm on otsas, jääb mul vaid üks lootus: Jumal, hoia Eestimaad!
Miks kogunesid inimesed meeleavaldusele? Küsitlesin osalenuid.
Video kajastab rahva meelsust ning toob esile osalejate hulga.
 |
|||
| Videoküsitlus meeleavalduselt |
Professor Tõnu Lehtsaare sõnum seadusandjatele ja Eesti rahvale.
 |
||
| Tõnu Lehtsaare sõnum |
Mis kaasneks eestlaste elus kooseluseadusega? Kõneleb Varro Vooglaid.
 |
| Kuidas mõjutaks kooseluseadus iga Eesti kodanikku? |
Tekstis olevad fotod on pärit “Kaitskem üheskoos perekonda” veebikeskkonnast.
