Kui me Mukungaga taaskord Kenenisa Bekele hotelli õhtusöögi lauas istusime, sisenes restorani ruumi räbaldunud riietega kasimata vanamees. Tema nõtke paljasjalgne kõnnak oli pisut kartlik. Oli ka põhjust, sest kõik selle uhke hotelli töötajad mõõtsid teda oma kriitliste pilkudega. Ta ei olnud siia teretulnud.
Käes oli maksta õhtusöögi arve. Märkasin, et meie teenindaja vaidles baarmeniga. Seejärel suundus ta arvega meie juurde ning ütles kahetsusega, et peame ka kuuma vee eest maksma, mille olime teetassi täiendamiseks tellinud. Peale mõningast arutelu maksime arve.
See vaene räbaldunud riietega mees ei olnud keegi muu kui meie tagasihoidliku motelli töötaja. Lihtne, alandlik ning ainuke inimene, kellega saame inglise keeles kõneleda. Igal õhtul ta koputab mulle uksele ning küsib, kas ta saab mind kuidagi aidata. Ta teeb seda ilma tasu küsimata.
-Õpetussõnad 16:19-
Parem on olla koos vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada.
Vaene mees

 

Vaese mehe pesapaik

 

Kenenisa Resort väravad