Poolmaratoni maailmameistrivõistlustel Gdynias joostud uus Eesti rekord 1:02:20 on ilus
individuaalne sooritus, mis andis 122 mehe konkurentsis 41. koha, kuid riigi koondisena
olime üks edukamaid meeskondi. Kõik meie tiimiliikmed jooksid uued isiklkud rekordid
rohkem kui 42 sekundiga. Keegi on kuskil midagi õigeti teinud ning õnn oli seekord
meie poolel, mina näen siin palvevastust.
Eesti koondis Gdynias 2020 poolmaratoni maailmameistrivõistlustel. Sportlased Roman Fosti, Tiidrek Nurme, Jekaterina Patjuk ja meeskonna juht Kristel Berendsen.
Sellel aastal ei toimu ühtegi teist rahvusvahelist kergejõustikutiitlivõistlust kui vaid
poolmaratoni võistlus Poolas. Jooksuüldsus sai aru, et pidu koroona ajal on võimalik ning
haaras sellest ainulaadsest võimalusest kinni. Paljudest isiklikest rekorditest ning
rahvusrekorditest võib välja lugeda, et maailma tippjooksjad on olnud näljased võistluste
järgi ning andsid signaali, et on valmis maksimaalseks pingutuseks.
Kauaoodatud koroona lihvitud start. Foto: Dan Vernon
Korraldajad omalt poolt tegid kõik selleks, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Kõik
võistlejad ja tiimiliikmed pidid enne hotelli sisseregistreerimist saama kaks negatiivset
koroonaanalüüsi vastust: üks neist kodumaal enne reisi algust ning teine hotelli saabudes.
Peale proovi andmist ootasid kõik 1,5 tundi ooteruumis, kuniks said vastuse. Mul
õnnestus viibida ühes ruumis värske 10 000m maailmarekordiomaniku Joshua Kiprui
Cheptegeiga. Mõlemad olime analüüsi põhjal negatiivsed. Iga osaleja sai stardipakis käte
desinfitseerimisvahendid ning näomaskid. Avalikes kohtades liikumisel pidid kõik
inimesed kandma näomaske, keelatud oli restoranide ja poodide külastamine. Sööma
lubati erinevaid koondisi erinevatel kellaaegadel ning sööki lubati tõsta vaid selleks
ettenähtud kinnastega. Näomaske kanti koguni võistlejate callroomis ning pärast võistlust
võeti kohe kasutusele uued maskid. Distantsi pidi hoidma nii bussis, istumisruumides kui
ka näiteks võistlejate pressikonverentsil. Hotelli lifti oli lubatud vaid üks inimene.
Maskidega mindi starti ning maskidega tuldi finišist.
Minu hinnangul ei olnud Gdynia 5,4 km pikkune jooksuring sellise profiiliga, et seal
joosta maailmarekord. Kaheksa 180kraadist tagasipööret võtsid ära mitmeid rasvaseid
sekundeid, tõusud pidurdasid head hoogu, kuid langused tekitasid bumerangiefekti. Minu
jaoks oli see justkui fartleki jooksmine, mis tähendab pidevat tempomuutust kogu
distantsi vältel. Siit võib oletada, et lähiajal on oodata uut naiste maailmarekordit, mis
jõuab uude minutisse. Kui rajaprofiil välja arvata, siis kõik muud tingimused olid heaks
etteasteks soosivad – parajalt jahe ilm, vähe tuult ning väga konkurentsitihe
stardinimekiri ja sujuv võistluskorraldus.
Pilt distantsilt. Foto: Dan Vernon
Isiklikus plaanis hindan oma etteastet õnnestunuks, sest täpselt selliseks ma oma
lõpptulemust treeningute ja hiljutiste võistluste põhjal hindasin. Mul õnnestus joosta
grupis, mis jooksis ühtlases tempos. Esimese 10 km vaheaeg oli 29.34. Viimase
kilomeetri jooksin 2.40-ga, sellise lõpu suutis teha peale minu vaid värske
maailmameister. See viitab sellele, et võinuks oma grupist eralduda juba varem. Kui
poleks esinenud mõningaid seedehäireid, teinuks julgemaid otsuseid. Lisapinget
valmistas tiitlivõistlustele iseloomulik närviline positsioonivahetus ning vähene kogemus
sellelt võistlusdistantsilt. Kokkuvõttes võtan endaga kaasa olulist infot järgmisteks
tiitlivõistlusteks ning olen rõõmus ja tänulik nii hea individuaalse ettaste kui ka kogu
meeskonna soorituse eest.