Juhtunud on ime. Nii mõtlen päev pärast Euroopa meeskondlike meistrivõistluste teise liiga võitu Eesti kergejõustikukoondise poolt. Tippsordis on eesmärk maksimaalne tulemus saavutada, kuid harva tuleb soovitud resultaat. Kui vaadata tervikuna kõikide eestlaste kohalisi tulemusi, siis sisuliselt tõid enamus koondislasi startlistide järgi prognoositud punktid ning mitmed rohkemgi veel. Ebaõnnestujad praktiliselt puudusid. Kuidas on see võimalik? Suudaksin seda seletada ühe inimese saavutuse puhul, kuid kui arvesse võetakse 40 kergejõustikuala kohalisi tulemusi, siis jääbki ainult üks ilus seletus – juhtunud on ime! Sarnane asi juhtus aastal 2014 Tallinnas, kui Eesti kergejõustikukoondis saavutas esimese liiga jõuproovil ajalooliselt kõrge kuuenda koha. Toona võis seda seletada kodupubliku ja Kadrioru staadioni mõjusse, kuid Horvaatia puhul kodupubliku eelis meil puudus.

Eesti kergejõustikukoondis Horvaatias, Varaždinis 2019. Foto: Marko Mumm

Koos vormisime selle ime! Selge on see, et kõik 40 sportlast ja 14 taustajõudu andsid oma parima osa selleks, et koondise sooritus oleks edukas. Lisaks on Eestis ja välismaalgi suur hulk treenereid, sponsoreid, spordiorganisatsioone, arste, füsioterapeute, asjaajajaid, jpt, kes on aastaid Eesti kergejõustikku arendanud.

Autasustamistseremoonia. Foto: Marko Mumm

Kuidas jätkata imede lainel? Oleme tänulikud selle eest, mis on juba saavutatud.  Vaatame kuidas saame veel paremini. Tegutseme edasi parimas usus. Ja lõppeks jääme ootama ja lootma, et tehtud töö kannab vilja.

Aitäh kõigile asjaosalistele mõnusate emotsioonide ja sportliku elamuse eest neil augustikuu päevadel Horvaatias, Varaždini linnas.

Öeldakse, et igal medalil on kaks külge. Mis on selle medali teine külg? Meie kergejõustikurahva pühendumine, aeg, raha, emotsioonid, energia, keskendumine, jpm. Foto: Marko Mumm

Järgmine samalaadne üritus saab toimuma aastal 2021, siis võistleb meie koondis juba esimeses liigas!