Murcia poolmaratoni eellugu - Tiidrek Nurme | Sportlane. Pereisa. Kristlane.

Eesti maja Keenias 2023/2024 projektil oli juba 8. hooaeg. Projekti sisuks on luua üheskoos silda kahe kultuuriruumi vahel. Tagasi ei hoitud ka koroonakriisi ajal. Olen tänulik kõigile inimestele, kellega olen saanud seda kõike elluviia. Üksteist peab hoidma!

Murcia poolmaratoni eellugu on pisut sarnane teiste veebruarikuiste võistlustegagi, millel olen osalenud. Nimelt saabusin Euroopasse Keenia treeninglaagrist number 27. Keenias, Nyahururus viibisin 47 päeva. Treeninglaagri peaeesmärk oli valmistuda Sevilla maratoniks, mis toimub 18.02.2024. Murcia jooks sai valitud eesmärgiga valmistuda Sevillaks. Kui eelmisel aastal võistlesin kolm nädalat enne maratoni, siis seekord jääb ajaaknaks kõigest kaks nädalat.

See on Murcia tänaval olev võistluse reklaamtahvel.

Kuna alles hiljaaegu lõpetasin maratoni ettevalmistuse, siis ei oota sellelt ürituselt midagi üleloomulikku. Küllaga olen seadnud tähiseks võistelda poodiumi koha eest ning ajaliselt sooviks joosta kiiremini, kui saab olema minu maratoni tempo. Näiteks aeg alla 64 minuti. Rajatrassiga ja stardinimekirjaga tutvunud, usun, et need on realistlikud eesmärgid.

Kaader Keenia treeninglaagrist. Jooksime 45 km, abiks oli Keenia treeningpartner Julius ning kaks jalgratturit. Üks jalgrattur oli füsioterapeut Allar Lamp ning teine “energiaguru” Lauri Lõhmus. Kolmas mees Allan oli videokaamera taga.

Murcia on leidnud juba erilise koha minu südames ning sportlaskarjääris. Nimelt võistluskorraldaja lubas assistendina kaasa võtta minu abikaasa Maili. Pole teda kolm nädalat näinud, tema tuli Eestist. Lisaks sellele, et saame ühes hotellis elada, sai ta ka võistlusnumbri. Usun, et ta suudab joosta aja alla 1.50. Aeg sama tunni sees!

Seal on minu ninasarvik. Ei teagi, kust ta selle motivatsiooni võttis, et 2h Keenia keskmäestikus joosta. Taamal saateauto spordijookidega.

Kui enne võistlust arvasin, et olen tugevaim mees rajal, siis täna Hispaania uudistes selgus, et olen saanud endale kaks tugevat konkurenti. Ühe äsja dopingukaristusest vabanenud marokolase ning kunagise maailma esinumbri Keeniast. Kinnitust sai vana tõde: ära kunagi oota et võit tuleb kergelt kätte.

Omamoodi naljakas fakt on see, et viimasel hetkel selgus, et mul puudub tavaline võistlussärk. Nimelt vahetult enne Keenia treeninglagrisse minekut kinkisin sponsorile raamitud võistlussärgi, vahepeal jõudsin ära unustada, et seda tegin. Kui heade riietega pildis ei ole, siis loodetavasti heade tegudega aga küll. Nike Run Division treeningsärk aitab hädast välja!