Täna mõtlen Eesti Kergejõustikuliidu peakohtuniku Peeter Randaru ja Narva linna jooksu peale. Kõik kergejõustikuhuvilised teavad Peetrit ning paljud meist on võimelised meenutama tema häält ka siis, kui see mees enam oma tööd ei tee. Narva linna jooksu stardipaugu andis just tema! Vahel peavad korraldajad palju vaeva nägema, et keegi nimekas inimene seda tegema kutsuda. Peeter on jõudnud oma kohtunikukarjääris niikaugele, et ainuüksi stardipaugu andmine on juba au kõigile osalejatele. Legendaarne kohtunik! Narvast võtan kaasa ühe põneva seiga, mis oli osaliselt seotud Peetriga.
Foto: Marko Mumm
Nimelt ajal, kui Anne Veski võistlusjärgselt laval laulis, tuli Peeter vargsi minu juurde ning ütles: “Siin rahvahulgas on inimesi, kes suisa nutavad Anne laulude peale.” Peeter viitas pisarates vanaproua suunas. Nii võtsin oma võistlustelt võidetud lillekimbu ning läksin vanaproua juurde, et see temale kinkida. Vanaproua oli sedavõrd liigutatud, et sain ühe tugeva slaavi musi. Õnneks ei olnud huuled punaseks värvitud. Huvitav, kas Peeter sellele viitaski, et võiksin võidetud kimbu talle anda?
Teine liigutav moment Narvast oli minu treeningpartner Solomoni sooritus. Nimelt jooksis mees üksinda küllaltki väljakutsuval rajal võistlusrekordi 1.03.35. See on ühtlasi ka tema uus isiklik rekord poolmaratonidistantsil. Solomoni rõõm oli sedavõrd suur, et ta pani finišis põlved maha ning tänas Jumalat. Võistlusjärgsed pildid näitavad hästi, kui rõõmus ja tänulik ta selle võistlustulemuse eest oli. Narva linna jooks kujundas inimeste olevikku ning tulevikku, ühele kaugemaalasele Solomonile mängis suisa elumuutvat rolli.
Kolmas huvitav moment oli minu enda sooritus. Tulin viiendat korda Eesti meistriks poolmaratonidistantsil, kuid jäin Solomonile alla. Sain esimest korda elus võistluse ajal metsapeatuse ära teha, õnneks Narvas oli selleks võimalusi küll. Hommikulauas Maili lausa pildistas, et võtsin kuidagi julge hommikusöögi. Tegelikult olnuks kõik hästi, kui oleks tund enne võistlust kohvi joonud. Nalja tegi see, et metsapeatusega kilomeetri aeg ei olnud üldse aeglane, 3.25. Vot nii siis! Hoolimata sellest ei plaaninud ma Solomoni hullu algusega jätkata. Esimese kilomeetri aeg oli 2.45, siis 2.55 ja siis 2.55.
Ma ei tea, mis lugu selle Narvaga kokkuvõttes on, aga igakord, kui seal käinud olen, paneb see mind sellest linnast mõtlema ja kirjutama.
Narvas on tore!
TÄNAN KÕIKI ABILISI SELLEL SUUREPÄRASEL TEEKONNAL!
Nimeliselt mainin ära minu praegused meeskonnaliikmed:
Treener Mark Misch
Abitreener ja mänedžer Harry Lemberg
Mänedžer Charles Paanakker
Vaimulik mentor Brad Bartz ja Nick Schuetze
Massöör Peeter Nigol
Spordiarstid Agnes Mägi, Nadezhda Ignatjeva ja Mihkel Mardna
Abikaasa Maili koos lastega
