Eelmisel aastal jooksis Mukunga Tallinnas esmakordselt maratoni. Kahjuks juhtus see, mis algajatel ikka juhtuda võib – ta ülehindas oma võimeid ning alustas võistlust liiga kiiresti. Jooksu lõpp lagunes nii ära, et mees alles kuuendana finishisse jõudis.
Hiljem hotelliruumis heitsin talle ette, et teine koht polnuks probleem, kui kuulanuks ta minu sõnu. Ilmselgelt väsinud keenialane naeratas ning ütles puhtast südamest: ”Küllap Jumal tahtis, et teised täna võidaksid.”
Selline südamehoiak vaigistas kõik minu süüdistused, ainult pani mõtlema – kas ta kunagi ennast ka kaotajana tunneb?
Näiteks eelmisel pühapäeval lõpetas ta Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu, maksapistete tõttu, neljandana. Üle lõpujoone joostes tõstis mees võidukalt käe, hiljemgi puudus kaotusvalu tema hoiakust.
 |
|
| Kas Mukunga kunagi ka kaotab? (Foto: Albert Sillaste) |
Tundub, et ta ei kaota mitte kunagi. Suur süda võidab ju alati!
Juba sellel pühapäeval on ta taaskord Tallinna maratoni stardijoonel.