Kaasani suveuniversiaad on korralduslikult justkui olümpiamängud! Kogu Kaasani linn on ümber ehitatud, et need rahvusvahelised võistlused läbi viia. Kõik on uus ja ilus, mul on tunne, nagu oleksin jälle Pekingi olümpiamängudel. Asjatundjad teavad rääkida, et juba avatseremoonia oli võrdväärne olümpiamängudega. Venelased on asja täie südamega võtnud ja on tõestamas oma potentsiaali korraldada suurepäraseid spordiüritusi. Mitte ainult Kaasan, vaid kogu Venemaa on ürituse korraldamise nimel vaeva näinud. Avatseremoonial kuulutas mängud alanuks president Vladimir Putin isiklikult. Tervitustekst saadeti ka kosmosest.
Mina ja Kaarel Lilleoja
Lahkudes Kaasani suveuniversiaadi muljetavaldavast sportlaskülast, mõistsin, et minu elus lõppes üks etapp. Pean endale tunnistama, et olen vanemaks saanud ning sportlasena ei osale enam kunagi universiaadidel. See tuletab mulle meelde, kui ekslik võib olla noore inimese arusaam elust, et alati on uus võimalus. Tegelikkuses ei vasta see tõele, sest iga hetk on kordumatu.
Olen osalenud koguni neljal suveuniversiaadil. Neil võistlustel oli mul au esindada EEKBL Kõrgemat Usuteaduslikku Seminari ja Tartu Ülikooli.
Maskott
Väikesest ooteruumist kergejõustikustaadionile sisenedes pimestasid meid võimsad prožektorid ning kurdistasid venelaste järjepidevad hõiked: “Russia!” Stardijoonel seisin kõrvuti koos venelaste medalilootusega. Kui teda esitleti, pidime kõik kohmetuma, sest rahva ühine hüüe oli nii kontesöövalt vali. Liigutav oli moment, kui minu põline Itaalia konkurent Stefano la Rosa aitas mul vahetult enne starti võistlusnumbri haaknõela kinnitada. Ebamugavusi tekitas etioopiaverd võidumees, kui ta astus mõni hetk enne starti naelikuga minu varba katki. Ta siiski vabandas. Alati on eriline näha, kui