Lapsepõlves poleks ma uskunud, et purustan mõnel spordialal riigi rekordeid ning osalen olümpiamängudel. Tänaseks on see reaalsus. Kui kestvusjooksja karjääri alguses olin eelkõige staadionijooksja, siis hiljem siirdusin maratoni distantsile. 

Olen olümpiamängude ajaloos nelja sportlase hulgas, kes on osalenud kahel erineval olümpial 1500 m jooksus ja maratonis.

Perepeaks sain aastal 2007, kui abiellusin maailma kõige armsama naisega, Mailiga. Isaks sain aastal 2010, kui meie perre sündis poeg Jakob. Kahekordseks isaks sain aastal 2015, kui meie perre sündis poeg Ruuben. 

Nii lihtne ja lühike see lugu ongi? Ei, sest kolmandaks lapseks sündis tütar Lili aastal 2018. Mulle tundub, et heaks isaks kujunemine kestab siiani. 

Minu esimesed kokkupuuted kristlusega pärinevad lapsepõlvest, kui osalesin luteri kiriku lastelaagrites. Sealt sain ma kingituseks piiblilood, mille abil õppisin lugema. Jumalasse mitteuskumist ma praktiliselt ei mäletagi, vahel palvetasin, kuid nimetu Jumala poole. 

Süvenenumalt puutusin kristlusega kokku murdeeas – ajal, mil viibisin noortevanglas, kui olin jäänud oma muredega üksinda. Kõigi oma eksistentsiaalsete küsimustega leidsin ennast kirikust aastal 2003.