Võistlus toimus 13.07 Belgia linnas Liege. Stardiprotokoll oli muljetavaldavalt tugev. Võistluse eesmärk oli võitja ajaks saada alla 7.40. Lootsin minagi sellest kasu lõigata.
Välisvõistlustel peab alati arvestama ka ilmaga. Kui kaugushüppajatel ja sprinteritel tuul tagant puhub, siis tulemused on peaaegu alati head. Kahjuks pikamaajooksus see nii ei ole, tuleb ju staadionle ring peale teha. Saame tunda nii taganttuult kui ka vastutuult. Kahjuks oli ilm täna tuuline. Kui tuulele lisandub külm, siis see ei mõju ühelegi spordialale hästi. Viimase kolme kuu jooksul ei ole Belgias nii külm olnud kui täna. Pidime võistlema 10C soojaga. Mitu sprinterit said krambid, kaasaarvatud minu jamaikalasest toanaaber. Kõige tipuks lisandus tuulele ja külmale vihm. Vaesed pealtvaatajad – pidid ligunema ja külmetama. Mida enam siis poolpaljad sportlased?
Kõigest hoolimata jooksin iskliku rekordi, mis on peaaegu 5 sekundit parem kui minu eelmine tulemus. Tulemuseks sain 7.51.63. Lõpetasin kuuendana, vahe võitjaga oli pisut üle ühe sekundi. Võitjaks tuli mainekas jooksja Lopez Lomong.
3000m on 7,5 staadioniringi! Kogu jooksu jooksin grupis ja lihtsalt järgnesin. Kuna grupp oli tihedalt koos, siis pidin enamasti esimese ja teise raja vahel vaagima. Viimasele ringile minnes läks andmiseks (kihutamiseks). Lõpetasin viimase ringi 59 sekundiga, sellise ilmaga oli see hea kiirus.
Nüüd sõidan tagasi St.Moritzasse, kus olen viibinud viimased 16 päeva. Jätkan oma ettevalmistust tulevasteks võistlusteks.