Kui Keenia restorani töötaja tšeki meie lauale pani, küsis minu viieaastane poeg: ”Kas said tünga?” See kõlas naljakana väikese lapse suust, kuid igati kohane küsimus. Oleme valgenahalistena harjunud tünga saama. Varasematel aastatel võitlesime iga shillingu eest, aga nüüd ei viitsi enam, lihtsam on koos mõne kohaliku sõbraga arveid maksta.
Vahel eksivad müüjad kogemata. Hiljuti Keenia toidupoes andis kassapidaja rohkem raha tagasi. Peale mõne sekundilist raha lugemist läksin tagasi kassapidaja juurde ning ulatasin ülemäärase rahanumbri. Müüja ajas pruunid silmad üllatusest suureks ning tänas, järjekorras seisvad inimesed avaldasid oma imestumist lausa verbaalselt: ”What?” Tundsin, et olen suure teoga hakkama saanud.
Hiljem juhtunut analüüsides, jõudsin seisukohale, et küllap Keenia ühiskonnas on ausus ebatavaline voorus.
 |
| Poes |
 |
| Turul |