Oli 6. mai. Viibisin oma perega treeninglaagris Colorado Springsis. Oli pühapäev. Jalutasin mööda suurt kirikuhoonet koos poja Jakobiga. Suundusin hoones olevasse raamatupoodi. Haarasin ühe raamatu, milles oli 365 lehekülge. Igal leheküljel kristliku mõttega lugu. Terve aasta jagu lugusid. Nalja pärast mõtlesin, et kui tänasel päeval on lugu spordiga seotud, siis see lugu on minule mõeldud. Seejärel avasin 6. mai lehekülje. Oh üllatust… lugu rääkis Roger Bannisterist, kes purustas 1954 aastal 1 miili jooksus esimese mehena 4 minuti piiri. Tema tulemus oli 3.59.4. Siin on salm Piiblist, mis oli selle looga seotud.
Pauluse 1. kiri korintlastele 9:24-25
Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küllkõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate! Ent iga võistleja on kasin kõiges; nemad küll selleks, et saada närtsivat pärga, aga meie, et saada närtsimatut
.
Möödunud laupäeval võistlesin Tallinnas 1 miili jooksus. See on distants, mida palju Euroopas ei joosta, seetõttu on ka Eesti rekord sellel jooksudistantsil lahja. Praegune rekord 3.59.74 kuulub minu nimele. Sain tulemusega 4.01.28 teise koha. Arvestades võistluseelset nädalat, kus pidin tegelema kõige muu kui spordiga, siis võin saavutatud tulemusega rahule jääda. Jooksu võitis klubikaaslane Nikolai Vedehin ajaga 3.59.93. Peaaegu sama tulemus nagu Roger Bannisteril.
Jooksukulg oli lihtne. Tempo võttis üles sõber Hillary Keeniast. Nikolai tema järel ja siis mina. Neljast ringist kolm jooksis Hillary ees, 700m enne lõppu (kui ma õigesti mäletan 🙂 möödusin Nikolaist ning püüdsin tempot hoida. Viimasele ringile asudes mõistus tahtis joosta, kuid jalad ei tahtnud. Jooksin samas rütmis edasi, vahepeal möödus minust ka Nikolai ja nii see kummaline jooks lõppeski.
