Vaata – see on ohtlik!
Seitsme Keenia treeninglaagri jooksul on juhtunud nii mõndagi. Kuid ükski õnnetus ei ole põhjustanud pikaajalisi tagajärgi. Toon välja kaheksa tervisele ja elule kõige ohtlikumat asja, mis minuga ja minu sõpradega juhtunud on.
Matatu
Peaaegu ainuke maapealne ühsikondlik transport on “matatu”. Enamasti Toyota ja Nissan väikebussid. Neid on kahte tüüpi. Üks on 9 kohaline ja teine 14 kohaline. Sageli on need ülerahvastatud. Võib leida ka matatu, milles viibib 25 inimest. Suur osa on tehniliselt halvas seisukorras ning bussijuhid hoolimatud. Seetõttu on õnnetusi iga päev ning hukkunuid peaaegu alati. Möödunud nädal oleksime peaaegu ise ühe avarii üle elanud kui meie matatu üritas mõõduda teisest matatust. Ühtäkki oli vastasuunavöönd hõivatud. Õnneks libisesime külgees, pidurid põhjas, kahe auto vahelt läbi.
Tolm
Asume ekvaatoril, päike on iga päev seniidis. Aastaajad jagunevad kuivaks perioodiks ja vihmaperioodiks. Kuiv periood on samal ajal kui Eestimaal on talv. Päikese käes on alati tore treenida, kuid kuivusega kaasneb üks väga ebameeldiv asjaolu – tolm. Siinsed teed on saviliiv kattega. Isegi käies on tolmupilv seljataga. Rääkimata autodest. Jooksma minnes tuleb hoolikalt valida teid, kus joosta. Liiklustihedal teel saab kopsukahjustuse! Tolmu tõttu on mitmel kohalikul jooksjal hingamisteede kahjustused.
Politsei
Keenias politseid ei usaldata. Keenia politsei on asutus, mis töötab omakasu huvides. Mitmed politseinikud on sooritanud mõrvu, vägistamisi ja röövimisi. Tänavapildis on politsei rahaküsija. Peatab auto kinni ning leiab põhjuse. Raha läheb jagamisele, ka politseiülem saab oma osa. Näeme seda iga kord kui matatuga ringi liikleme, kindel maks on 100 SHS (1EUR). Olen kahe politsiniku käest küsinud, et miks nad seda teevad. Esimene vihastas ning süüdistas, et ründan teda. Ka teine vihastas ning ütles, et olen rassist. Üldiselt valgeid nad kardavad.
Linnatänav
Keenia rahvaarv on ligi 39 miljonit. Linnad on inimesi täis, eriti päevasel ajal. Keskmine palk on 1-2 dollarit päevas. Võideldakse iga sendi eest. Päevasel ajal rahvarohkes kohas viibides peab rahatasku alati range kontrolli all olema. Osavaid taskuvargaid jätkub! Ükskord kõhukotiga pildil oleval tänaval kõndides püüdis üks nooruk mulle kilekotti müüa. Tõrjusin teda korduvalt kuni ükskord käratasin. Poiss kadus! Olin harjunud peale inimestega kokkupuudet kõik oma taskud üle kontrollima. Oh õnnetust, väike digifotokas oli kõhukotist kadunud! Adrenaliin valgus verre, hämmeldunult püüdsin silmata kuhu kilekotimüüja kadus. Jooksin oletatavas suunas. Seal ta oligi – tänavanurgal silmitses mind. Ka mina sõin teda oma silmadega. Lähenesin karmatult ning ähvardavalt. Ilma sõnagi lausumata sirutas ta käe koos kaameraga minule. Seekord läks õnneks! Sageli tehakse niisugusele taskuvargale omakohut. Võetakse autorehv ja bensiinikanister. Rehv pannakse inimese ümber, bensiin kallatakse inimese peale ning tuld! Mina otsustasin seda mitte teha.
Rahutused
Valimiskampaania
Keenia on Aafrika üks rahumeelsemaid riike. Kuid rahutused toimuvad siingi. Peamiseks põhjuseks on valimised. Keenia on koloniaalajastul kokku pandud üle 40 erinevast hõimust. Kui võimu jagamiseks läheb, siis missuguse hõimu esindaja saab presidendiks? Valmiste ajal vaesemad inimesed, kellel pole elus midagi kaotada, hakkavad vastashõimu esindajaid tagakiusama. Maju röövima ja põletama, naisi vägistama, mõrvama.
Meil õnnestus oma esimene Keenia treeninglaager ajastada just 2007 aasta valimiste perioodi.
Oli pime, õhtune aeg kui Kaarel Lilleoja lahkus meie külalistemajast oma elupaika. Paari minuti pärast kiirustas ta tagasi meie juurde: “Väljas midagi põleb!” Läksime välja ja ennäe – umbes 3 km kaugusel põles terve rida maju. Ruttasime peamajja, et uurida, mis toimub. Rahutused olid alanud! Järgnevatel päevadel nägime tuhandeid inimesi hülgamas oma külasid, sest öösiti liikusid 400 pealised grupid külasid rüüstamas. Mindi
Eldoreti varjupaika otsima. Kanad, lehmad, lambad – kõik, mis võimalik, võeti kaasa. Maad vallutas hirm, teadmatus ning vägivald. Kahe kuu jooksul suri ligi 1500 inimest ning üle veerand miljoni jäid kodutuks. Siiani on Eldoretis näha lapsi liimipudelitega, kes kaotasid oma vanemad. Viiekümne aastased inimesed räägivad, et nad pole oma eluajal niisuguseid rahutusi näinud.
Nairobi
Kibera
Nairobis elab üle 3 miljoni inimese. Rikkuse ja vaesuse kontrast on väga suur. Kohalikud nimetavad Nairobi naljatades Nai-robbery. Kuritegevuse taset hoiab kesklinnast 5 km kaugusel asuv slum Kibera. See on Aafrika suuruselt teine linna slum. Elanike arvatakse olevat kohati üle 1 miljoni, ehk kolmandik kogu Nairobi elanikkonnast. Sain Itenis tuttavaks ühe poemüüjaga, kes on pärit Kiberast. Tema rääkis, et narkootikumid, prostitutsioon, vägistamised, tapmised – need on Kiberas igapäevased nähtused. Seega ma ei imesta, miks minu sõpru Nairobi kesklinnas teiste ees rõõviti. Grupp noorukeid jooksid kolmele eestlasest täismehele ja kahele Eesti naisele kallale – lükkasid ümber ning kiskusid asju käest. Õnneks tõsisemaid vigastusi ei saadud. Nairobi on väga ohtlik, eriti pimedas!
Malaaria
Malaariatekitaja levib emase hallasääse (Anopheles maculipennis) hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Sääsehammustusega satuvad nad tagasi sääse organismi, kus paljunevad ja jätkub uus tsükkel. Haigestunud inimene võib surra!
Keenia asub malaariatekitaja sääse piirkonnas. Teadus räägib, et merepinnast üle 2500m kõrgusel malaariatekitajad ei ela. Kuna Iten asub 2370m kõrgusel, siis tõenäosus siin haigestuda, on väike. Küll on aga ette tulnud, et mõned, kes lähevad siit turismireisile mõnesse madalamale asuvasse piirkonda, saavad malaaria. Sellest haigusest ei pidavat lõpuni lahti saamagi.
Vanamemm
Eesti jooksja Allar Lambi esimesest Keenia treeninglaagrist meenub mulle eredalt seik, kuidas ta memme eest põgenes. Ta oli tegemas oma tavapärast rahulikku 12 km jooksu. Seekord Iteni lähedal metsas. Mõõdub ilustatest puudest, puisniitudest, lehmades ning lastest ja vanamemmest. Ühtäkki kuuleb ta kummalist müdinat seljataga. Allar vaatab üle parema õla ning näeb – memm, kellel ühes käes kirves ja teises käes matšeete, ajab teda taga. Seepeale ehmunud Allar inglise keeles: “What are you doing?” (Mida sa teed?) Memm vihaselt vastu: “I am giving you a opportunity!” (Ma annan sulle ühe võimaluse!) Hirmunud eestlane kasutas oma talenti – jooksis nii kuis suutis ja pääsenud ta oligi.