Bakline’s McKirdy Micro maratoni kokkuvõte - Tiidrek Nurme

Ameerika Ühendriikides, New Yorgis, jooksin hooaja parima tulemuse 2:13:28, minu karjääris tähistab see neljandat ajalist tulemust. Kiiremini olen jooksnud kaks korda Sevillas (2020 ja 2022) ja Müncheni Euroopa meistrivõistlustel (2022). Selle tulemusega saavutasin üldarvestuses teise koha, esikoha võitis Eritrea päritolu jooksja Tsegay Tuemay ajaga 2:11:04.

Satrt oli äge, pidime päikesetõusu ära ootama. Hetk enne starti oli huvitav vaikusmoment, nagu midagi pühalikku oleks sündimas.

Bakline’s McKirdy Micro maraton tõi kokku asjaarmastajad üle kogu riigi ning mitmed välisriigi esindajadgi. Võistlushommiku tugevaima ajalise soorituse 2:22:11 tegi Suurbritannia taustaga naine Calli Thackery. Jooksukorraldajad määrasid nii naistele kui meestele kindlad tempotegijad. Järgnesin tempomeistrile, kes pidi poolmaratoni läbima 66 minutiga. Kahjuks meie abiline jooksis kokkulepitust aeglasemini ning ei suutnud kauem ees joosta kui 10 miili, siis pidime omavahel koostööd tehes tempot hoidma.

Vahepeal oli meil päris tore grupp. Aga maraton algab alles viimasel 40 minutil, siis näidatakse sisu.

Võistlus korraldati ühe ja kindla eesmärgiga, aidata jooksjatel kiired ajalised tulemused saavutada. Seega jäi ära igasugune rahajagamine ning üksteise järgi passimine.

Nii käis joogipunktis joogi haaramine.

Olgugi, et rajatrass oli küllaltki kiire iseloomuga, nüristas vaimu 8 ringi. Õnneks olid minu grupis mehed küllaltki visad, ei jätnud jonni viimaste meetriteni. Kui viimasel kümnel kilomeetril jooksis väiksem grupp mul eest ära, siis viimasel kilomeetril sain mehed jälle kätte ning lõpujoonel sain võidumaitset tunda. Suutsin joosta negatiivse spliti, ehk läbisin võistluse teise poole kiiremini kui esimese. Suures plaanis soovinuks joosta kiiremini, aga lihased olid juba pärast 90 min küllaltki väsinud. Oletan, et Budapesti järgne lühike treeningtsükkel ei olnud piisav uueks kiireks maratoniks.

Hommikul kell 6.00 olid võistlejad autoparklas, väljas kottpime.

Võistlusjärgselt sain olla tunnistajaks paljude sportlaste õnnestumisele. Enamus jooksjaid olid sinna tulnud selleks, et täita ära USA olümpiakoondise katsevõistluse osalemise normatiiv. Meestel oli selleks 2:18:00 ja naistel 2:37:00. 35 meest ja 12 naist täitsid eesmärgi! Sõna otseses mõttes oli higi, verd ja pisaraid. Rõõmu, naeru, nuttu ja kurbust – kõike läbisegi. Kui aus olla, siis võttis endalgi silma märjaks teise rõõmu nähes. Nii vist ka Markil ja Nickil, kes mul saatjaks kaasas olid.

Naised ja mehed, kes jooksid kiiremini USA olümpiamängude katsevõistluse ajast 2:37:00 ja 2:18:00.

R3 oli minu laud. Üritus ei olnud tavaline maraton, pigem nagu meenutas Jaapani eliitjookse, kuhu starti pääsevad ainult eliitjooksjad.

Edasi liigun väikese puhkuse rütmis ning siis juba hakkan talvist maratoni ja treeninglaagrit planeerima. Ikka lootusega Pariisi Olümpiamängudel osaleda!