3000m jooks Poolas
25.06.2011 osalesin Poolas Janus Kusocienskiego memoriaalil 3000m jooksus. Tegemist on kõrgetasemelise kergejõustiku õhtuga, mida korraldatakse igal aastal.
Minu eesmärk oli püstitada uus Eesti rekord, milleks on 7.48.9.
Võistluspaika saabudes selgus, et ei ole “jäeneseid” ehk tempotegijaid. Kuna auhinnarahad olid suured ning organisaatorid loobusid tempotegijate palkamisest, siis saime treener Harry Lembergiga aru, et Eesti rekordi üritus läheb raskeks. Pole ju kellegi huvides kiiresti joosta, vaid peaeesmärgiks on raha, mille saab koha eest. Võitja auhind oli 1800 EUR.
Pool tundi enne starti organiseeris Harry koos võistluskorraldajaga Keenialase tempot tegema. Temalt paluti joosta 62 sekundiga ringe. See annaks lõppajaks 7.45.
Starti minnes, läksin teadmisega, et “jänes” on olemas. Esimese ringi jooksis tempotegija 61 sekundiga. Juba teisel ringil andis mees alla. Mõistsin, et kui tahan aega saada, tuleb ise vedama minna. Olgu õeldud, et 3000m on 7.5 staadioniringi. 6.5 ringi ees joosta on kurnav! Võtsin vastu otsuse seda ikkagi teha. Jooksin ringid 62-64 sekundiga. Kahjuks tempotegemine väsitas niivõrd, et viimasel ringil langesin neljandaks ning lõpetasin jooksu ajaga 7.56.17. Tulemusel pole viga, sest olen elus vaid ühe sekundi kiiremini jooksnud, aga füüsilised võimed lubavad enamat.
Me vähemalt üritasime. Koha mõttes oleks kasulikum olnud grupis passida, aga tegemist ei olnud tiitlivõistlusega, kus kohad on olulised.