Enschede maratoni eesmärgiks seatud isikliku rekordi lähedane aeg jäi täitmata, kuid hea tulemusega 2.14.26 saavutasin kokkuvõttes 9. koha. Tugeva tulemuse nimel tegin palju tööd ning võtsin mitmeid riske.
Nimelt pärast haiguse tõttu ära jäänud veebruarikuist Sevilla maratoni valisin kohe uue suuna. Enschedesse sattusin tänu mänedžeri asjaajamisele, laual oli veel Rotterdami ning Birminghami maratonid. Otsuse langetasin kuus nädalat enne võistlust, konsulteerides mitmete abimeestega.
Joogipunktide teenindajad jalgratastel, igal mehel isevärvi varrukas.
Enschede kasuks rääkis võimalus tuua oma treeningpartnerid võistlusele ning uus rajatrass ning parandatud joogipunktiteenindus ning korraldajate huvi minu osalemise vastu.
Mehed rajal. Solomon (48), Muriuki (47) ja etiooplane Melaku (3).
Tõin Keeniast kaasa Solomoni ja Muriuki. Solomoni ülesandeks oli joosta 3.05 – 3.06 tempos esimesed 30 kilomeetrit. Muriuki ülesandeks oli võtta tempotegemine üle peale 30 kilomeetrit.
Võistluse tehnilisel koosolekul välja toodud tempotegijad.
Solomon täitis oma ülesannet küllaltki hästi, kuigi vahepeal kippus tempot liiga üles kruvima. Tema jõud rauges raja ühes tuulisemas sektoris, 28. kilomeetri punktis.
Käsitsi võetud vaheajad koos rajakaardiga.
Muriuki, kes pidi peale Solomoni tempo üle võtma, ei suutnud seda soovitud kujul teha, mistõttu grupi tempo langes märgatavalt. Kui joostud oli 33 kilomeetrit, jäin koos Etioopia jooksja Melakuga kahekesi. Soovinuks temaga lõpuni võidu joosta, kuid lihased olid kiire tempo hoidmiseks küllaltki väsinud. Seega valisin, nii nagu Kipchoge Bostoniski, mugava tempo, millega lõpuni kulgeda.
Tempotegijatega peale võistlust võistlustrassil, mis mõõdus meie hotellist.
Poolmaratoni aeg oli kiireim (65.18), kui seni ühelgi maratonil alustanud olen. Tagasi vaadatuna pidanuks alustama rahulikumalt, kuna rajaprofiil ja tuulised ilmastikuolud muutsid võistluse palju tehnilisemaks.
Raja lõpuosas jooksime vanalinna tänavatel.
Rada oli kurviderohke ning jooksime kokku kuuel erineval rajakattel (kolme tüüpi asfaldit, kruus, muld, betoon). Ilma ei saa valida, aga raja osas usaldasin mänedžeri hinnangut, mis oli märksa positiivsem, kui tegevuse käigus selgus. Oluliseks sooritust mõjutavaks faktoriks oli lihasseisund, mis mahuka treeninglaagri tõttu ei saanud värskeks. See annab mõtteiainet järgmise maratoni planeerimisel.
Iga maratonilugu on ka kommunaktsioonilugu. Need inimesed olid osa minu Enschede kogemusest.
Olen tänulik, et sain oma maratoni sellel kevadel mitmete katsumuste kiuste tehtud. Lisaks sain taaskord kinnitatud, et hea maratonitulemus nõuab mitmete heade asjaolude kokkulangemist. Olen motiveeritud vaatama tuleviku suunas!