Eelmisel nädalavahetusel toimusid Eestis kaks suurt jooksuüritust. Laupäeval Tartu maraton ning pühapäeval Paide-Türi rahvajooks. Eesti tippjooksjad võistlesid eelkõige Paide-Türi rahvajooksul. Selle ürituse korraldajad on aastate jooksul panustanud tippsporti mitmekülgselt. Korraldajate endi võsukesest on ju sirgunud Eesti andekaim seistmevõistleja Grit Šadeiko. Hoolitsetud on ka teiste olümpialaste eest, ainuüksi hea auhinnalaud näitab oma suhtumist saavutussporti. Omaette haruldane on, et sellel üritusel osales 7 Rio olümpialast.

 

Tanel padar, Heinar Vaine, Ibrahim Mukunga, Tiidrek Nurme, Kaspar Taimsoo. Pilt on tehtud pärast finišit. Foto: Harry Lemberg

 

Mukunga mäletab heldimuseni mootorrsaagi, mille ta paari aasta eest Kirna mäe pealt vahefinišist koju viis. Seekord pidi ta leppima trimmeriga, eks ta mõlgutab mõtteid, kuidas sellele rakendust leida, siiani on ju lambad selle rolli täitnud. Kui varasematel aastatel on enamik vahefinišeid läinud võitjale, siis seekord toimus meil Mukungaga auhindade jagamine väikeste vahespurtidega. Jope võtsin ma endale, ka Kumakese vastu ta ei paistnud huvi tundvat, küll aga sai ta lisaks trimmerile öö Veskisilla hotellis.

 

Esikolmik oma suurte karikatega. Foto: Ahto Jakson

 

Üldvõidu võtsin kuuesekundilise edumaaga Mukunga ees, meile järgnesid Fosti, Lehismets, Vaine. Mukungaga jooksime 13,6 km pikkuse distantsi alguses teistelt eest ära. Kui poolel maal Mukunga rasket hingeldamist kuulsin, mõistsin, et see saab olema minu päev. Kuid sellest hoolimata pidin kõvasti pingutama, et teda edestada. Mukunga on võitleja hingega, metsiku tahtejõuga jooksja.
Korraldajad on jätkuvalt innovatiivsed, kogu võistluse vältel saatis meid kaameraga auto, linnaelanikke hoiti raadio vahendusel kursis ning finišis said kaasaelajad suurelt ekraanilt distantsil toimuvat jälgida.