Võistlusspordi kõige silmapaistvam osa on sportlik tulemus. Vähem märgatavam on sportlase teekond hea soorituseni.
Möödunud suvel Belgias Heusdenis võitles Eesti parim takistusjooksja Kaur Kivistik 1500 m võistlusel osalemise eest. Lennukipiletid ostetud, kuid stardinimekirjas teda polnud. Korraldajaga võeti korduvalt ühendust, kuid tulutult. Kaur jonni ei jätnud! Valis endale sobiva jooksu ja läks registreerimislaua juurde. Kui registreerimiseks ette nähtud kellaaeg lõppes, jäid lauale kaks nimelist numbrit. Ilma pikema mõtlemiseta esitles kangekaelne eestlane ennast ühe numbri omanikuna. Sai, mis tahtis – võistlema! Tulemus 3.49 Kauri ei rahuldanud, kuid loodan, et numbri tegelik omanik suutis oma silmi uskuda. 
Kaur Kivistik (Foto: AFP/Scanpix)
Märksa õnnelikumalt läks Allar Lambil, kui ta nädalapäevad tagasi jooksis samuti Belgias, sedakorda Oordegemis, 1500 m isikliku rekordi. Tulemus 3.44.62 sündis põhiprogrammi tugevuselt kolmandas jooksus. Esialgse nimekirja põhjal jäeti Lamp põhiprogrammist välja. Sellega mees ei leppinud, tuli ta ju tugevamatega mõõtu võtma. Poolteist tundi enne võistluse algust koputas Lamp korraldajate uksele. Seal tegi ta asjapulkadele teatavaks, et õhtusel järelprogrammil pole tal võimalik osaleda, kuna tema tagasilend Eestisse on hilisõhtul. Sai, mis tahtis – põhiprogrammi võistlema! Suurepärane jooks oli ka ühtlasi Eesti hooaja tippmark, kuid kõigest 5 minutit, sest juba järgmises jooksus ületasin seda ajaga 3.42.89.