Võtsin mõõtu Mukungaga Paide-Türi rahvajooksul. Lootsin temaga vähemalt viimase kolmandikuni koos joosta, kuid kahjuks pidin juba stardis leppima üksinda jooksmisega. Põhjus oli lihtne – Mukunga läks püüdma Kumakese vahefinišit, mis asus 250 m kaugusel stardijoonest. Selleks oli vaja sprintida teistest jooskjatest ette. Nii ta läks ja sinna ta ka jäi. Poiss saab vähemalt terve aasta Kumakese ristsõnu lahendada. Loodan, et õnnestub. 🙂
Hetk enne starti, Mukunga unistab võidust.
Lily Luik oli naistest teine. FOTO: Taavo Vellend
Võistluseelsel päeval lajatas Mukunga Handymani reklaamlehe lauale ja lausus: “Ma tahan mootorsaagi osta!” Mina aga vastu: “Milleks see vajalik on?” Mukunga põhjendas: “Sellega on võimalik Keenias raha teenida, mootorsaega saab palke laudadeks teha.” Tema jutt vastab tõele, olen oma silmaga näinud, kuidas kohalikud kõveraid laudu eukalüptist välja saevad. Saekaater on Keenias harv nähtus.
Mukunga ja Jekaterina Patjuk.
FOTO: Taavo Vellend
Juba Kirna tõusul oli Mukunga ostumure lahendatud. Seal asus Paide-Türi rahvajooksu teine vahefiniš, mille võitja sai auhinnaks trimmeri. Peale lühikesi läbirääkimisi võistluskorraldajaga saime kokkuleppele, et trimmer vahetatakse loodetavasti välja mootorsaeks. Mukunga ei osanud hämmingus muud öelda kui vaid: ”Tänu olgu Jumalale!” Lisaksin omalt poolt: aitäh Paide-Türi rahvajooksu korraldajatele ning Timeks tehnikapoele, kes selle auhinna olid välja pannud. Loodan, et ta saab kvaliteetse tööriista ja keenialased sellega kogemata jalgu maha ei lõika.