Euroopa krossijooksu meistrivõistlusi peetakse igal aastal erinevas riigis. Sellel aastal toimusid need Bulgaaria mäestikulinna Samokovi lähistel.

Igal “hobusel” oma tara. Karl harjutab starti.

Linn asub 1300 m kõrgusel merepinnast ning on tuntud lähedal asuvate suusakuurortite poolest.

Eesti koondis oli esindatud nelja sportlasega: Birgit Pihelgas, Heleene Tambet, Karl Robertson ja mina.

Jooksjad ja Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi

Bulgaaris majutati meid suusamäe jalamil asuvasse hotelli. Hotellitoa aknast tervitas meid lumine mägi ning restorane täis sumisev külatänav. Selline vaatepilt tekitas küsimuse – kas me oleme siia jooksma või suusatama tulnud?

Õhtune vaade hotelli aknast
Võistluseelne põnevaim hetk on tavaliselt rajaga tutvumine. Rajakaart on kõigile internetis kättesaadav, kuid see milline rada reaalselt välja näeb, selgub alles kohapeal.

Minu jaoks võistluspaigast avanenud esmane vaatepilt oli jahmatav – kogu trass paksu ja vedela sopaga kaetud. Esines jääd ning porilompe. Eriti ohtlikud tundusid tõusud ja langused, kus tõenäosus libiseda suur.