Hannoveri maratoni hommikul helistasin treener Markile Coloradosse ja Harryle Eestisse ning jagasin enne pikka jooksuvõistlust viimased infokillud. Mainisin ära, et mind on siin poputatud justkui kuninga kassi. Nimelt võistluskorraldajad andsid mulle oma isikliku hotellitoa, maksid reisi kinni, organiseerisid spordijoogid ja tagatipukuks palkasid tempotegijagi.
I have been well taking care of in Hannover marathon. The organizers paid my trip, gave a hotel room, organized the fluids and gave me a private pacemaker. What else I can ask for?

 

Foto: Norbert Wilhelmi
Päev enne võistlust istusin Sakamaa meediakanali esindajaga vastakuti, kui too küsis minu lapsepõlve seikluste kohta noortevanglas. Küsis kas ta võib sellest rääkida ka võistluste ajal otseülekandes. Sama teema võttis söögilauas üles ka Lõuna Aafrika jooksja. Head sportlikud saavutsed toovad rambivalgusse kogu sportlase elu. Kui kasvõi ükski inimene sellest eduloost motivatsiooni leiab, on halb pöördunud heaks.
The day before the race a German broadcaster asked from me about my childhood experience in the youth prison. I gave him the permission to speak about that when he was going to comment the marathon in the TV station. The same question was asked by a South African runne