Tuntud vanasõna ütleb, et heal lapsel on mitu nime. Nimesid on palju ka minul, Allaril ja Heinaril – vähemasti neil valgenahalistel, kes Nyahururus jooksmisega tegelevad.

 

“Hey Johnny, bring me something,” hüüab mootorrattur. Ei tea, mis John ma temale olen, ilus nimi küll, kuid mitte minu oma. Vahel hüüaks vastu: ”Hei Kalev, mis passid, tegele oma asjadega.”

 

Paslik oleks küsida, et miks just John. Vahel hüütakse ka: “Peter!” või isegi: “Jesus.” Viimast eriti siis, kui habemetutt on ees. Kindel on see, et need kõik on Piibli nimed.

 

Pikka aega mõtlesin, mida tähendab Njoroge. Igaljuhul on see üks meie hüüdnimedest. Kõlab üsna õrritavalt. Hiljuti sain teada, et see ei ole midagi ebasündsat. Kikuju hõimukeelest tõlgituna tähendab see “mees”. Kui njoroge, siis njoroge!

 

Mukunga armastab mind õhtuti slummi jooksma viia. Mõnikord hakkavad kohalikud elanikud, mind nähes, nina kinni kummalist keelt puterdama. Asjale sain paremat selgust, kui mõni targem hõikas inglise keeles: ”Chinese!” Selles nad küll eksivad. Pigem siis ameeriklane, kellaks meid samuti peetakse, igaljuhul mitte hiinlane.
“Keep smiling” mul hästi ei õnnestu. Allarile vaadates pole kahtluski, kust ta tuleb.
Kui mitmed nimed on õrritava alatooniga, siis nimi, mis kõlab meie jaoks komplimendina, on Kamau. “Keep on moving, Kamau! Faster, push faster, Kamau!” Samuel Kamau Wanjiru oli 2008. aasta Pekingi olümpivõitja maratonijooksus, Nyahururu jooksulegend, kes suri noorena.

 

Kadunud Kamau maja eemalt vaadatuna. Väidetavalt ta suri rõdult kukkumise tagajärjel.
On üks hüüdnimi, millest me ei pääse üle ega ümber, kohati kõlab see justkui laste koorilauluna, sest just nemad armastavad seda meile teatavaks teha. Vahel üksinda, enamasti koos ja ühehäälselt, katkematu joruna või pigem hõiskena: “Mzungu, Mzungu, Mzungu…” (st valgenahaline). Selles on neil peaaegu et õigus! 
Kas tõesti valgenahaline? Pigem punakaspruun.