Juhtunud on ime. Nii mõtlen päev pärast Euroopa meeskondlike meistrivõistluste teise liiga võitu Eesti kergejõustikukoondise poolt. Tippsordis on eesmärk maksimaalne tulemus saavutada, kuid harva tuleb soovitud resultaat. Kui vaadata tervikuna kõikide eestlaste kohalisi tulemusi, siis sisuliselt tõid enamus koondislasi startlistide järgi prognoositud punktid ning mitmed rohkemgi veel. Ebaõnnestujad praktiliselt puudusid. Kuidas on see võimalik? Suudaksin seda seletada ühe inimese saavutuse puhul, kuid kui arvesse võetakse 40 kergejõustikuala kohalisi tulemusi, siis jääbki ainult üks ilus seletus – juhtunud on ime! Sarnane asi juhtus aastal 2014 Tallinnas, kui Eesti kergejõustikukoondis saavutas esimese liiga jõuproovil ajalooliselt kõrge kuuenda koha. Toona võis seda seletada kodupubliku ja Kadrioru staadioni mõjusse, kuid Horvaatia puhul kodupubliku eelis meil puudus.

Eesti kergejõustikukoondis Horvaatias, Varaždinis 2019. Foto: Marko Mumm

Koos vormisime selle ime! Selge on see, et kõik 40 sportlast ja 14 taustajõudu andsid oma parima osa selleks, et koondise sooritus oleks edukas. Lisaks on Eestis ja välismaalgi suur hulk treenereid, sponsoreid, spordiorganisatsioone, arste, füsioterapeute, asjaajajaid, jpt, kes on aastaid Eesti kergejõustikku arendanud.