Laupäeva õhtupimeduses Eesti meistrivõistlustelt koju saabudes sattusin rumalasse olukorda. Jäine ja konarlik metsatee oli nii libe, et tossudega polnud võimalik seda mööda koju pääseda. Ühtäkki tuli mulle meelde, et mul on ju kotis naelikud, millega just äsja võistlesin. Panin need jalga ja ennäe – pidamine oli hea!
Mizuno Osaka naelking. Nendega saab ka jääl jalutada.
See kogemus oli väga omapärane, sest pole kunagi varem mõelnud, et kergejõustiku naelkingad võivad ka mingisugust praktilist rolli mängida.
Aitab roomamisest kelgumäel! Järgmine kord, kui pojaga kelgutama lähen, võtan vanad naelikud kaasa.
Lastega kelgumäel
Eesti sisemeistrivõistlustelt saabusin tagasi hõbemedaliga. Kaotasin oma klubi- ja treeningkaaslasele Allar Lambile 1500 m jooksus 55 sajandikuga. Kui mõne jaoks oli see üllatus, siis minu ja meie treener Harry jaoks mitte. Allar on praegu väga heas vormis ning teda seljatada on keskpärase vormi korral keeruline. Minu võistluse eesmärgiks oli teha tempot Eesti rekordi graafikus. Suutsin seda hoida 900 m, seejärel Allar võttis positsiooni üle ning surus kuni lõpuni. Kahjuks jäi Allaril isiklikust rekordist pisut puudu.
Eesti sisemeistrivõistluste viimane ponnistus. FOTO: Marko Mumm
Tegemist oli hea lahtijooksuga tänaseks 3000 m jooksuks, mis toimub Prantsusmaal, Metzis. Seal seisan samal joonel koos maailmaajaloo