Olümpiamängudele saamise ralli on täies hoos, kuid mitmete spordialade jaoks on see juba lõppenud. Kui kergejõustikus lüüakse staadionialade nimekiri lukku 07.07.2024, siis maratoni tähtaeg oli 12.05.2024. Tegelikkuses see nii polnud!

Maratoni kvalifikatsiooninimekirja on saatnud mitmed arusaamatused, võiks isegi öelda, et saladuseloor. Põhjus on selles, et Rahvusvaheline Kergejõustikuliit avalikustas oma pressiteates 20.12.2022 kvalifikatsioonikriteeriumid, mis täna tegelikult ei kehti.

Esiteks vähendati olümpiamaratoonarite stardinimekirja kaheksakümnele sportlasele. Seda on poole vähem kui oli Rio olümpiamängudel ning viiendik vähem kui oli Tokyo olümpiamängudel. Põhjus on tõenäoliselt seotud uute spordialade lisandumisega olümpiamängude programmi, mistõttu piirati kergejõustiklaste arvu. Näiteks Londoni olümpiamängudel oli 2231 kergejõustiklast, aga Pariisi kutsutakse 1810 kergejõustiklast.

Piiramaks sportlaste arvu maratonidistantsil tõsteti kvalifikatsiooninorm 2:08:10 peale, võrdluseks Tokyo olümpiamängude 2:11:30 tulemusega ja Rio olümpiamängude 2:19:00. Prognoositi, et selle tulemuse suudab ületada vaid 50% soovijatest. Ülejäänud 50% plaaniti valida rankingu süsteemi alusel. Seega said olümpiale pürgijad valida, kumba teed minna.

Pressiteade Rahvuvahelise Kergejõustikuliidu leheküljelt: https://worldathletics.org/news/press-releases/qualification-system-paris-2024-olympic-games

Kas üritada rankingu süsteemi alusel või ajalise tulemusega? Selge on see, et ajalisi tulemusi suudetakse maratonis joosta vaid suurepärastes tingimustes. Kui oleksin näiteks Budapesti maailmameistrivõistlustel lõpetanud ajaga 2:08:10, oleksin täna maailmameister!

Minu tasemel jooksjale on maailmas vaid üksikud võistlused, kus sellist tulemust on võimalik saavutada. Näiteks Berliin, Chicago, Valencia, Sevilla ja võibolla ka Beppu-Oita. Seega läksin pigem seda teed, et pääseda olümpiale rankingu süsteemi alusel. Nii läksid ka paljud teised maailma tippjooksjad. Selge on see, et maratonis saab aastas vaid kahel või kolmel korral suurepärast vormi ajastada. Need, kes ühe suuna olid valinud, pidid sellele truuks jääma. Näiteks paljude otsus joosta Budapesti maailmameistrivõistluste palavates tingimustes toetus suuresti sellele, et rankingu süsteem töötab.

Minuga sarnaseid võistlusvalikuid tegi ka Poola parim maratoonar ja olümpialane Adam Nowicki. Külm dušš tabas tedagi. Kuvatõmmis sportlase sotsiaalmeedia kontolt pärast nimekirja avaldamist.

Kui mai alguses avaldati maratoonarite nimekirjad World Athletics leheküljel, said kõik rankingu süsteemile panustanud sportlased külma duši. Nimelt ei saanud nimekirja selle süsteemi alusel mitte ühtegi inimest. Seda seetõttu, et 70 jooksjat olid täitnud kiiretel võistlustel ajalised tulemused ning eikusagilt ilmusid välja universality sportlased, keda arvati nende kaheksakümne hulka. Ja oligi nimekiri koos. Selle peale hakkas rahvusvaheline meedia lärmama. Sisuliselt kõik, kellele anti poolteist aastat tagasi sisend, et rankingu süsteem töötab, said tünga. Sportlased olid ju oma võistlusvalikud teinud vastavalt juhistele Rahvusvahelisest Kergejõustikuliidust.

Tiidrek Nurme ja Ben Preisner Tokyo olümpiamängudel, Sapporo tänavatel. Foto: Karli Saul

Tokyo olümpiamängudel ja Budapesti maailmameistrivõistlustel kõrge koha saanud Kanada koondislane jooksis alles veebruaris võimsa isikliku rekordi 2:08:58. Kuna mees üritas rankingu süsteemiga olümpiale saada, oli see sooritus mõttetu! Veel viimasel päeval ehk 05.05.2024 soovis Ben rankingu positsiooni paranada Kopenhaageni maratonil. Ka see üritus oli mõttetu, sest rankingu süsteem ei töötanud! Olümpiamänge silmas pidedes olid kõik minu viimased viis maratoni mõttetud: Enschede, Budapest, New York, Sevilla ja Viin.

Suure protesti võttis ette näiteks Austraalia maratoonar Liam Adams, kes universality kohtade lisamisel oli üks esimesi, kes nimekirjast välja jäi.

Alustati ka petitsiooni, mille põhjal paluti, et need 10 universality kohta arvestatakse kaheksakümnele lisaks, mitte hulka. https://www.change.org/p/reinstate-olympic-mara