Isolatsiooniperiood on kulmineerumas ning arvatavasti pääsen vabadusse viie päeva pärast. Aja sisustamisega pole probleeme tekkinud, sest mul on siin oma treeningsaal, söökla, magamistuba, internetikohvik, töötuba, kirik, pesuruum, puhkeruum, vannituba ja köök. Kõik ühes toas. Reaalselt istun päris palju arvutis ning sorteerin oma treeningplaane ja aastate jooksul kogunenud pildi – ja videomaterjale. Lisaks kujundan Produktiivsusklubi abil uusi häid harjumusi.

Iga päev saan Central Epidemic keskusest sellise sms-i. Huvitav, mis siis juhtuks, kui valiksin nr 2?

Paar päeva tagasi elasin üle maavärina, tegelikult lausa kaks. Teine oli 6.1 magnituudine. Esialgu arvasin, et minu tantsuhimuline ülemine naaber on õige agressiivseks läinud. Aga kui seinad ning põrand värisema hakkasid, siis taipasin et tegu võib olla maavärinaga. Ega ei osanud sellele kuidagi reageerida, sest pole kunagi varem sellises olukorras olnud. Väristamine kestis 20-30 sekundit. Jooksin rõdule ning vaatasin kuidas teised sellele reageerivad. Kui nägin, et kedagi see väga ei ehmatanud, siis läksin tuppa tagasi. Muidu oleks vist oma kaks kõvaketast ja tossud haaranud ning esimese väljapääsu juurde tormanud. Tõenäoliselt ilma näomaskita. Öösel, kui voodi taaskord väristama hakkas, siis juba võtsin asja rahulikumalt. Koroona eest pagesin, kuid maavärin sai ikka kätte…