Mida päev edasi pärast edukat Sevilla maratoni, muutub see kogemus üha romantilisemaks. Sevillas jooksin uue isikliku rekordi peaaegu nelja minutiga, saades ajaks Eesti kõigi aegade teise tulemuse 2:10.02. Selle tulemusega saan võimaluse esindada Eestit Tokyo olümpiamängudel 2020.

Vahetult peale võistlust ütlesin Eesti meediakanalites, et tegu on imega. Kaks nädalat hiljem olen jätkuvalt samal seisukohal.

Tänan Jumalat selle ime eest! Foto: Juan López Gil

 

Otsuse Sevillas võistelda langetasin sisuliselt 24 tundi pärast oktoobrikuist Doha maailmameistrivõistlusi. Qataris kohtusin juhuslikult Sevilla maratoni korraldajaga, kelle käest sain infot stardinimekirjade ning eliitjooksjate eesmärkide kohta Sevilla võistlusel. Oli oodata Hispaania meistrivõistlusi ning hulganisti olümpianormi täitmise üritusi. Isikulisemaks muutus asi juba paar nädalat hiljem, kui ükshaaval hakkas ilmnema nimesid, kes sellel mõõduvõtul osaleda tahtsid.

Oktoobri lõpus ostsin lennukipiletid Keeniasse ja Portugali, sisuliselt planeerisin oma perekonna reisigraafiku 5 kuud ette. Novembri alguses hakkasin vaikselt põhja laduma. Uue ettevalmistustsükli alustamine on alati raske väljakutse. Siis võib tekkida tunne, nagu polekski kunagi jooksmisega tegelenud – südamelöögi sagedus, lihaste sisund, kehakaal ja jooksukiirus on kõik paigast ära. Sellisel ajal tuleb abiks igasuguste motivatsiooniallikate lisamine treeningprotsessi.