Sügiseks on peaaegu kõik suuremad kergejõustiku võistlused peetud ning sportlased võtavad aja maha, et puhata. Puhkuse eesmärk on nii vaimne kui füüsiline taastumine intensiivsest võistlusperioodist. Puhkus on igal sportlasel isemoodi. See võib kesta ühest nädalast kuni kahe kuuni. Mõni tegeleb spordiga ka puhkuse ajal, kuid madalama intensiivsusega. Teised ei taha sportimisest kuuldagi. Mõnele hakkab puhkus meeldima ja loobub sportlaskarjäärist, teine ei jõua ära oodata millal treeninglaagrisse saab.
Minu sügisene puhkus on olnud enamasti kahest nädalast kuni ühe kuuni. Kaks nädalat ilma jooksmiseta ja kaks nädalat kerge jooksutreeninguga. Põhi puhkusperiood oli septembris, oktoobris juba osalesin klubidevahelises Ekideni teatejooksus. Võitsime Tartu Ülikooli meeskonnaga meistritiitli. Kahjuks vigastasin sellel võistlusel oma jalga ning pidin uue puhkusega alustama. Igas halvas asjas leidub midagi ka head – vigastuse tõttu veetsin nädalakese Saaremaal j