Oktoobri esimesel päeval toimusid Riias esmakordsed maantejooksu maailmamiestrivõistlused. Kui poolmaratoni maailmameistrivõistlusi on korraldatud aastast 1992, siis seekord lisandus programmi 5 km ja miilijooks.
Sain küllaltki pingevabalt võistleda kuna tegemist ei ole minu võistlusdistantsiga. Foto: Renna Nellis
Minu jaoks oli tegemist kehaksanda maailmameistrivõistlusega, mille on ellu kutsunud Rahvusvaheline Kergejõustikuliit. Kõik need on olnud omamoodi erinevad, ei saa kindlasti väita et Riia MM oli kuidagi vähem MM kui mõni teine. Siinkohal pean silmas eliidi kohalolu ning võistluskorraldust. Kui mõnes Aasia riigis kipuvad korraldajad üle organiseerima igasuguste juhiste jagamisega ning vabatahtlike arvuga, siis Riias seda ei olnud. Kõik sujus ilma üleliigse sekkumiseta. Kui millegi üle nurisen, siis tuulise ilma ning kehva rajakatte tõttu. Kuna keegi teine sellele olulist tähelepanu ei pööranud, siis vist polnud nii suur probleem.
Eesti koondises oli 8 sportlast, see on samuti ajalooliselt suur number. Järgmine sarnane üritus toimub San Diegos, Ameerika Ühendriikides.
Võistlusel osalemise otsustasin augustis, ajalise tulemusega olin kvalifitseerunud nii 5 km kui ka poolmaratoni distantsidele. Valisin lühema distantsi kuna juba 13 päeva pärast planeerin osaleda maratonijooksus, mis toimub New Yorgis, Rockland Lake State pargis. Seega võtsin seda kui ettevalmistuse ühe osana enne pikemat maratonisooritust.
Distantsi esimesetel kilomeetritel sain olla viimaste vedaja, kuid õnneks mitte viimasel kilomeetril. Foto: Urmo Sibul
Pärast viimast võistluseelset treeningut ütlesin treenerile, et Riia tingimustes olen võimeline 14.00 lähedale jooksma. Peale rajaga tutvumist langetasin latti 14.04 peale 
. Kogu distantsi vältel oskasin ennast hästi hinnata. Esimesel kilomeetri läbisin 2.48ga, samas esimene grupp oli kuus sekundit kiirem. Kõik õige, peaaegu kõik konkurendid olid staadioni jooksjad, mitmed staadioni MMi tasemega . Juhtgrupp läks oma rada, mina vedasin viimaseid järgi. Viimase kilomeetri ajaks märgiti 2.43. Selle abil mõõdusin kuuest jooksjast veel viimasel sirgel. Koht oli 30 ja aeg uus isiklik rekord 14.06. Esialgses stardinimekirjas oli 42 meest. Olen kogemusega ning sooritusega rahul, lisaks oli koondise üldpilt hea.
Viimase kilomeetri ajaks mõõdeti 2.43. Pole paha, maratoonari jaoks. Video lõpuheitlusest.
Riiast lendasin otse Ameerika Ühendriikidesse, kus planeerin võistelda maratonijooksus 14.10.2023.
Ülevaatlik video 5 km võistlusest
TÄNAN KÕIKI ABILISI SELLEL SUUREPÄRASEL TEEKONNAL!
Nimeliselt mainin ära minu praegused meeskonnaliikmed:
Treener Mark Misch
Abitreener ja mänedžer Harry Lemberg
Mänedžer Charles Paanakker
Vaimulik mentor Brad Bartz ja Nick Schuetze
Massöör Peeter Nigol
Spordiarstid Agnes Mägi ja Mihkel Mardna
Abikaasa Maili koos lastega
